Now you can Subscribe using RSS

Submit your Email

Programa do Ministerio Transportes no Komunikasaun

Santos

REPÚBL ICA DEMOCRÁTICA  DE TIMOR LESTE
MINISTÉRIO  DOS TRANSPORTES E COMUNICAÇÕES
GABINETE DO MINISTRO
AVENIDA XAVIER DO AMARAL,TLF.3310514
 
PLANO PROGRAMA VIII GOVERNO  
MINISTÉRIO DOS TRANSPORTES E COMUNICAÇÕES ( MTC )

1.      TRANSPORTES
Kiria kondisaun kresimentu ekonomiku,hadia no aumenta sirkulasaun  ema no sasan,ne’e fundamental hodi implementa vizaun ne’ebe atur ona iha planu estratejiku dezemvolvimento nasional 2011-2030.nune’e urjenti atu hadia sistema Transportes Trestres, Maritimus no Aerreo n o kria sistema privizaun Meterolojika ida ne’e,ho buat seluk tan,bele oferese seguransa liu-liu kona ba sirkkulasaun aerea.
Ho ida ne’e governu sei hare fali pontu situasaun kona ba sektor transportes,hodi aprova planu mestre integradu transportes nian,hadia kapasidade institusional iha sector ida ne’e no fo kapasitasaun,hodi forma rekursu humanus ne’ebe persija kualidade.
Sei kontinua mos atu produs lei ne’ebe persija no implementa kuadru legal ne’ebe vigora hela,ho forma integrada,atu grante seguransa transportes nian no asegura kordenasaun intersetorial.
Sei hadia mos seguransa sistema transportes publiku nian,liu husi implementasaun estrutura ida hodi rejista,analiza no hato’o relatoriu kona ba atividades ne’ebe relasiona ho transportes,tamba bele hakanek,halakon vida,ou halakon ka estraga ema nia sasasn.esturtura ne’e sei mos imvestiga asidenti transportesno nian no hato’o rekomendasoes  kona ba seguransa rodaviaria nian.




1.1.TRANSPORTES TERRESTRES
Govrno sei kontinua dezemvolve transportes terrestres,inklui dezemvolvimentu infraestrutura no instalasoens de apoiu ba transportes terrestres,publiku no privadu.ida ne’e inklui sinalizasaun rodaviaria ne’ebe adekuadu,no grante ba nia kumprimentu,iha pais tomak.
Ba areas urbanas,sei kontinua hadia medidads ba gestaun trafiku,atu bele responde ba situasoens ne’ebe mosu.teknolojia trafiku nia hanesan utilizasaun sistema inovador ba transportes ( hanesan interesoens ne’ebe uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba trafego) sei aplika hodi hadia gestaun trafegu atu grante seguransa ba pajaseiru sira.
Nune’e mos sei hadia kondisoens ba konfortu no seguransa ba pajaseirus iha transportes publikus.sei hare atu introduz sistema transportes publikus ho vias ka diresaun ne’ebe prorprias,hodi aumenta kualidade no fasilita pajaseirus sir abele hetan transporte s publiku ne’ebe konfortavel,efisiente no mos seguru.
Iha ambitu ida ne’e mos ,ho hanoin atu hadia servisu transporte publiku,ne’ebe  agora iha dadauk,governo sei halo esforsu hodi loke tan moderniza instalasoens de apoiu,hanesan terminais no mos fatin atendementu ba publiku.buka mos asegura akompanhamentu ne’ebe permanente ba operadores atividade ne’e nian,hodi enkoraja atu hadia sira nia servisu no kumpri lei ne’ebe vigora.
1.2.TRANSPORTES MARITIMUS
Dezemvolvemintu infraestrutura portuaria,fundamental tebes atu premiti katak Timor Leste inporta sasan no ekipamentus ne’ebe persiza,hodi haforsa no diversifika ekonomia nasional.investementu ba systema portuaria nasaun nia sei hare tuir ( ka akompanha) projeitu portu tibar nian.sei hadia diak liu tan efisiensia operasional,inklui mos dezemvolvimentu ka konstrusaun portu regionais foun,hodi asegura kata transporte maritime sei kontinua hanesan opsaun viavel ida ba transportasaun ema no sasan,hodi fo vantajen ekonomika liu-liu ba komunidade peskadores sira.
Ho nune’e governo sei :
Ø  Hari suplay base iha suai;   
Ø  Hadia instalasaun portuaria iha Com no Atauro
Ø  Hari instalasaoens portuarias iha kairabela/vemase,hodi fasilita asesu ba tasi  no apoiu iha sektor turismu
Ø  Implementa parseiras publiku – privadas,hodi konstroe portu tibar,ne’ebe determinante ba dezemvolvimentu komersiu no industria iha teritoriu tomak
Ø  Asegura funsionamentu portu tibar,nudar instalasaun principal portuaria nasaun nian
Ø  Halao estudu viabilidade ba konstrusaun portu manatuto no ba kriasaun linha maritime nasional ida,hodi fasilita transporte husi portu ida ba portu seluk no ba ligasaun kosteria,nune’e mos hodi presta servisu transporte maritime  ba ema no sasan,iha pontu litorais ( ka iha tasi ibun )barak,iha ita nia pais
Ø  Restrutura no moderniza portu Dili no muda ba sidade Marina no portu ba kruzeiru nian
Ø  Haforsa regulador no autoridade maritime nian,inklui hadia no halo modernizasaun ba nia kuadrus normative.

1.3.TRANSPORTES AEREOS
Transportes aereo sai nudar servisu xave ida ba movimentu ema no sasan mai ita nia rain no husi ita nian rai ba rai liur.nune’e ninia seguransa hetan papel inportante atu bele dudu dezemvolvimentu industri turistika,komersiu no negosiu seluk.atu bele hetan konfiansa ba ligasoens entre timor leste no destinus regionais no internasionais,governo sei esforsu atu kria kondisoens ba aumento voos regulars ho opsoens barak.
Atu atende ba kresimentu numeru pajaseirus nian,konstrusaun / espansaun aeroportu President Nicolau Lobato sei heta implementasaun.
Investe iha transporte aereo ne’e fundamental hodi resonde ba trafego aereo bara iha future,ne’ebe asosiadu ho kresimentu ekonomiku nsaun nian,ho ida ne’e governo sei :
Ø  Implementa politika nasional aviasaun sivil
Ø  Reforma administrasaun aeroportu no navegasaun area timor leste nian ( ANATL) hanesan operador aeroportu timor leste nian,inkluui dezemvolve analize kona ba opsaun ia reforsu ba kapasidade iha area konstrusaun no jestaun.
Ø  Aumenta kapasidade Autoridade Aviasaun Civil Timor Leste ( AACTL ) hodi regula didiak sektor transportes aereos
Ø  Dezemvolve plano direktor ba aeroportu internasional “ President Nicolau Lobato”,Dili,no halo hotu ninia espansaun,inklui pista no asegura kondisoens nesesarias,atu nune’e aeroportu Presidente Nicolau Lobato sai aeroportu ida ho padraun modernu no ho kapasidade ba sirkulasaun  pajaseirus besik milhaun ida,iha kada tinan
Ø  Dezemvolve plano direktor aeroportu Baucau ,inklui reabilitasaun ba nia pista
Ø  Dezemvolve estudu viabilidade ba Aeroportu Munisipais,ne’ebe iha artikulasaun ho plano direktor Aeroportu Internasional nian,ho objetivu atu kompleta rede aeroportus Lospalos ,Maliana, Viqueque, Same no Atauro.

2.      METEOROLOJIA
Atu kontinua dezemvolve sistema de meteorolojia ida,atu fo apoiu ba nesesidades iha areas:
Ø  Aviasaun civil
Ø  Maritimu
Ø  Agrikultura no mos servisu publiku nian
          Nune’e governo sei husu ( ka aranja ) estuda ida atu hare ba posiblidade atu kria laboratorium de meteorolojia ida,no identifikas nesesidades iha rekursus humanus,hodi elabora planu imvestementu ida no tau hanoin ba kriasaun mekanismu ba kooperasaun bilateral,hodi komesa produz dadus ne’e no kria kondisaun hodi disponibiliza informasaun meteorolojika ba publiku.
3.      TELEKOMUNIKASAUN
Teknolojia informasaun no komunikasaun (TIC) sai hanesan meio vital ida,atu bele fasilita ekonomia digital,nudar sektor foun ba kresimentu ekonomiku no mos ba promosaun ba boa governasaun.governu sei asegura katak ita nia nasaun iha rede telekomunikasoens ne’ebe fiavel ( katak bele fiar ba ),ho koalidade no segura,ne’ebe krusial ba dezemvolvimentu sosiu ekonomiku ba populasaun Timor.
Infraestrutura TIC iha ita nia rain,hetan ona progresu signifikativus,depois de intrudusaun ba merkadu telekomunikasaun nebe iha konkorensia,hahu iha 2012.kobertura ba servisu telefone ( rede 2G ) hetan ona 96% husi areas hela fatin populasaun nian,no asesu ba servisu 4G nian foin hahu dadun iha centros urbanos.ho resultadu nebe atinji ona ,iha servisu telefone nian,dezafiu foun iha sektor telekomunikasaun mak hanesan dezemvolvementu redes no servisus ba banda larga.
Governu Timor Leste sei kontinua dezemvolve esforsus,atu kria rede telekomunikasoens ida nebe moderna,hodi bele ema hotu iha ligasaun ( ka koneksaun ) ba malu ,iha Timor Leste no entre Timor Leste ho mundu,hodi hasai proveitu masimu husi avensus iha telekomunikasaun global,inklui produsaun,difuzaun no hetan no uza kuinhesementus nebe iha .
 Nune’e governu iha asaun no metas hanesan :
Ø  Implementa sistema kabu submarine ( ka husi tasi okos ) ba fibra optika,nebe konfiavel,hodi liga Timor Leste ba instalasaun ( ka fasilidades ) aterrajem, liu husi kabu,iha rejiaun,nebe premiti ita nia pais hetan kapasidade no linhas de transmisaun nebe kompetitivu hodi fo koneksaun ba iha sentru global distribuisaun IP nian.
Ø  Prepara no implementasaun planus  sira nebe persiza,hanesan planu nasional ba banda larga,planu nasional ba seguransa sibernetika,planu kona ba governu elektroniku,planu infraestrutura ba ekonomia digital nian,nomos planu ba migrasaun televizaun digital terrestre ( DTTB) nian,atu bele sai matadalan ba diresaun jeral politika nian no bele orienta intervensoens kona ba implementasaun no dezemvolvementu imfraestruturas
Ø  Atu kria estrutura ida ba seguransa sibernitika no infraestrutura kritika.orgaun ida ne’e sei funsiona hanesan agensia nasional atu supervisaun ba estratejia kona ba seguransa sibernitika,operasoens no mos dezemvolvimentu kapasidade,nune’e mos atu superviziona politika,projeitu no programa dezemvolvimentu imfraestrutura kritika ne’e
Ø  Atu promove kapasitasaun iha area siensia no enjenharia,nebe persiza atu implusiona ( ka dudu )kresimentu ekonomiku foun,governu sei haforsa rede peskiza no ensino nasional (TLREN ) inklui aplika bandwith ka banda larga,ba kedas sistema kabu submarine nian ba TLREN,hodi benefisia ka ajuda institusoens,peskiza nian ka ensino superior nian,iha pais;
Ø  Reforsa no kapasita Autoridade Nasional Komunikasoens ( ANC ),inklui hadia no moderniza ninia kuadru normative,atu bele responde diak liu ba avansus teknolojikus no ba mudansas iha merkadu,relasiona ho konverjensia ( ka tendensia atu ba fatin/hanoin/ida deit),iha teknolojia;
Ø  Buka dezemolve instalasaun ba internet exchange neutral ( “Carrier Neutral Internet Exchange Point”) ba operadores sira atu bele garante transmisaun dadus nebe lais no seguru ,entre fornesedores servisu  internet ( ISP)iha rai laran.
Ø  Asegura kobertura ba telemovel nebe fiavel,segura no aseivel ba Timor oan hotu,inklui iha area rurais;
Ø  Haforsa kapasidade ekipa respostas ba incidents seguransa komputador nian ( TL-CSIRT ),hodi garante asesu seguru no aseivel ba internet,iha teritoriu nasional tomak;
Ø  Promove ligasaun iha internet ba sistema  nasional Edukasaun nian tomak no mos ba sistema nasional de Saude tomak,nudar  sektores  nebe primaries;
Ø  Konstrui servisu governu elektroniku,hodi atualiza redes iha governu.


4.      SERVISU POSTAL
Servisu postal nudar servisu publiku,importante tebes ida, nebe permite haruka korrespondensia,livrus,publikaoens no enkomendas selu-seluk ,iha teritoriu nasional laran, ho presu nebe aseivel,hanesan mos haruka korspondensia no sasan ba estranjeiru.
Iha area ida ne’e governu iha hanoin atu :
Ø  Reforma no dezemvolve correios de Timor Leste,ba servisus nebe efisiente liu,lais no aseivel,ho hanoin atu kria polos Munisipais ho ligasaun ba servisus sentrais;
Ø  Intruduz ka hahu tau sistema foun no modernus iha instalasoens CTL nian,nebe fo kapasidade atu bele haruka no entrega enkomendas to’o iha nivel postu administrativu,iha rai laran tomak.
Ø  Dezemvolve planu dezemvolvimentu servisu postal nian,inklui loke to’o iha Munisipius Timor laran tomak.

Santos / Author & Editor

Has laoreet percipitur ad. Vide interesset in mei, no his legimus verterem. Et nostrum imperdiet appellantur usu, mnesarchum referrentur id vim.

0 Comments:

Posting Komentar

Coprights @ 2016, Blogger Templates Designed By Templateism | Distributed By Gooyaabi Templates