REPÚBL ICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR LESTE
GABINETE DO MINISTRO
AVENIDA XAVIER DO AMARAL,TLF.3310514
PLANO PROGRAMA VIII
GOVERNO
MINISTÉRIO DOS
TRANSPORTES E COMUNICAÇÕES ( MTC )
1. TRANSPORTES
Kiria kondisaun
kresimentu ekonomiku,hadia no aumenta sirkulasaun ema no sasan,ne’e fundamental hodi implementa vizaun
ne’ebe atur ona iha planu estratejiku dezemvolvimento nasional 2011-2030.nune’e
urjenti atu hadia sistema Transportes Trestres, Maritimus no Aerreo n o kria
sistema privizaun Meterolojika ida ne’e,ho buat seluk tan,bele oferese
seguransa liu-liu kona ba sirkkulasaun aerea.
Ho ida ne’e governu sei hare fali
pontu situasaun kona ba sektor transportes,hodi aprova planu mestre integradu
transportes nian,hadia kapasidade institusional iha sector ida ne’e no fo
kapasitasaun,hodi forma rekursu humanus ne’ebe persija kualidade.
Sei kontinua mos atu produs lei
ne’ebe persija no implementa kuadru legal ne’ebe vigora hela,ho forma
integrada,atu grante seguransa transportes nian no asegura kordenasaun
intersetorial.
Sei hadia mos seguransa sistema
transportes publiku nian,liu husi implementasaun estrutura ida hodi
rejista,analiza no hato’o relatoriu kona ba atividades ne’ebe relasiona ho
transportes,tamba bele hakanek,halakon vida,ou halakon ka estraga ema nia
sasasn.esturtura ne’e sei mos imvestiga asidenti transportesno nian no hato’o
rekomendasoes kona ba seguransa
rodaviaria nian.
1.1.TRANSPORTES
TERRESTRES
Govrno sei kontinua dezemvolve
transportes terrestres,inklui dezemvolvimentu infraestrutura no instalasoens de
apoiu ba transportes terrestres,publiku no privadu.ida ne’e inklui sinalizasaun
rodaviaria ne’ebe adekuadu,no grante ba nia kumprimentu,iha pais tomak.
Ba areas urbanas,sei kontinua
hadia medidads ba gestaun trafiku,atu bele responde ba situasoens ne’ebe mosu.teknolojia
trafiku nia hanesan utilizasaun sistema inovador ba transportes ( hanesan
interesoens ne’ebe uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba
trafego) sei aplika hodi hadia gestaun trafegu atu grante seguransa ba
pajaseiru sira.
Nune’e mos sei hadia kondisoens
ba konfortu no seguransa ba pajaseirus iha transportes publikus.sei hare atu
introduz sistema transportes publikus ho vias ka diresaun ne’ebe prorprias,hodi
aumenta kualidade no fasilita pajaseirus sir abele hetan transporte s publiku
ne’ebe konfortavel,efisiente no mos seguru.
Iha ambitu ida ne’e mos ,ho
hanoin atu hadia servisu transporte publiku,ne’ebe agora iha dadauk,governo sei halo esforsu hodi
loke tan moderniza instalasoens de apoiu,hanesan terminais no mos fatin
atendementu ba publiku.buka mos asegura akompanhamentu ne’ebe permanente ba
operadores atividade ne’e nian,hodi enkoraja atu hadia sira nia servisu no
kumpri lei ne’ebe vigora.
1.2.TRANSPORTES
MARITIMUS
Dezemvolvemintu infraestrutura
portuaria,fundamental tebes atu premiti katak Timor Leste inporta sasan no
ekipamentus ne’ebe persiza,hodi haforsa no diversifika ekonomia
nasional.investementu ba systema portuaria nasaun nia sei hare tuir ( ka
akompanha) projeitu portu tibar nian.sei hadia diak liu tan efisiensia operasional,inklui
mos dezemvolvimentu ka konstrusaun portu regionais foun,hodi asegura kata
transporte maritime sei kontinua hanesan opsaun viavel ida ba transportasaun
ema no sasan,hodi fo vantajen ekonomika liu-liu ba komunidade peskadores sira.
Ho nune’e governo sei :
Ø
Hari
suplay base iha suai;
Ø
Hadia
instalasaun portuaria iha Com no Atauro
Ø
Hari
instalasaoens portuarias iha kairabela/vemase,hodi fasilita asesu ba tasi no apoiu iha sektor turismu
Ø
Implementa
parseiras publiku – privadas,hodi konstroe portu tibar,ne’ebe determinante ba
dezemvolvimentu komersiu no industria iha teritoriu tomak
Ø
Asegura
funsionamentu portu tibar,nudar instalasaun principal portuaria nasaun nian
Ø
Halao
estudu viabilidade ba konstrusaun portu manatuto no ba kriasaun linha maritime
nasional ida,hodi fasilita transporte husi portu ida ba portu seluk no ba
ligasaun kosteria,nune’e mos hodi presta servisu transporte maritime ba ema no sasan,iha pontu litorais ( ka iha
tasi ibun )barak,iha ita nia pais
Ø
Restrutura
no moderniza portu Dili no muda ba sidade Marina no portu ba kruzeiru nian
Ø
Haforsa
regulador no autoridade maritime nian,inklui hadia no halo modernizasaun ba nia
kuadrus normative.
1.3.TRANSPORTES AEREOS
Transportes aereo sai nudar
servisu xave ida ba movimentu ema no sasan mai ita nia rain no husi ita nian
rai ba rai liur.nune’e ninia seguransa hetan papel inportante atu bele dudu
dezemvolvimentu industri turistika,komersiu no negosiu seluk.atu bele hetan
konfiansa ba ligasoens entre timor leste no destinus regionais no
internasionais,governo sei esforsu atu kria kondisoens ba aumento voos regulars
ho opsoens barak.
Atu atende ba kresimentu numeru
pajaseirus nian,konstrusaun / espansaun aeroportu President Nicolau Lobato sei
heta implementasaun.
Investe iha transporte aereo ne’e
fundamental hodi resonde ba trafego aereo bara iha future,ne’ebe asosiadu ho
kresimentu ekonomiku nsaun nian,ho ida ne’e governo sei :
Ø
Implementa
politika nasional aviasaun sivil
Ø
Reforma
administrasaun aeroportu no navegasaun area timor leste nian ( ANATL) hanesan
operador aeroportu timor leste nian,inkluui dezemvolve analize kona ba opsaun
ia reforsu ba kapasidade iha area konstrusaun no jestaun.
Ø
Aumenta
kapasidade Autoridade Aviasaun Civil Timor Leste ( AACTL ) hodi regula didiak
sektor transportes aereos
Ø
Dezemvolve
plano direktor ba aeroportu internasional “ President Nicolau Lobato”,Dili,no
halo hotu ninia espansaun,inklui pista no asegura kondisoens nesesarias,atu
nune’e aeroportu Presidente Nicolau Lobato sai aeroportu ida ho padraun modernu
no ho kapasidade ba sirkulasaun
pajaseirus besik milhaun ida,iha kada tinan
Ø
Dezemvolve
plano direktor aeroportu Baucau ,inklui reabilitasaun ba nia pista
Ø
Dezemvolve
estudu viabilidade ba Aeroportu Munisipais,ne’ebe iha artikulasaun ho plano
direktor Aeroportu Internasional nian,ho objetivu atu kompleta rede aeroportus Lospalos
,Maliana, Viqueque, Same no Atauro.
2. METEOROLOJIA
Atu
kontinua dezemvolve sistema de meteorolojia ida,atu fo apoiu ba nesesidades iha
areas:
Ø
Aviasaun
civil
Ø
Maritimu
Ø
Agrikultura
no mos servisu publiku nian
Nune’e governo sei husu ( ka aranja )
estuda ida atu hare ba posiblidade atu kria laboratorium de meteorolojia ida,no
identifikas nesesidades iha rekursus humanus,hodi elabora planu imvestementu
ida no tau hanoin ba kriasaun mekanismu ba kooperasaun bilateral,hodi komesa
produz dadus ne’e no kria kondisaun hodi disponibiliza informasaun
meteorolojika ba publiku.
3. TELEKOMUNIKASAUN
Teknolojia
informasaun no komunikasaun (TIC) sai hanesan meio vital ida,atu bele fasilita
ekonomia digital,nudar sektor foun ba kresimentu ekonomiku no mos ba promosaun
ba boa governasaun.governu sei asegura katak ita nia nasaun iha rede
telekomunikasoens ne’ebe fiavel ( katak bele fiar ba ),ho koalidade no segura,ne’ebe
krusial ba dezemvolvimentu sosiu ekonomiku ba populasaun Timor.
Infraestrutura TIC iha ita nia
rain,hetan ona progresu signifikativus,depois de intrudusaun ba merkadu
telekomunikasaun nebe iha konkorensia,hahu iha 2012.kobertura ba servisu telefone
( rede 2G ) hetan ona 96% husi areas hela fatin populasaun nian,no asesu ba
servisu 4G nian foin hahu dadun iha centros urbanos.ho resultadu nebe atinji
ona ,iha servisu telefone nian,dezafiu foun iha sektor telekomunikasaun mak
hanesan dezemvolvementu redes no servisus ba banda larga.
Governu Timor Leste sei kontinua
dezemvolve esforsus,atu kria rede telekomunikasoens ida nebe moderna,hodi bele
ema hotu iha ligasaun ( ka koneksaun ) ba malu ,iha Timor Leste no entre Timor
Leste ho mundu,hodi hasai proveitu masimu husi avensus iha telekomunikasaun
global,inklui produsaun,difuzaun no hetan no uza kuinhesementus nebe iha .
Nune’e governu iha asaun no metas hanesan :
Ø
Implementa
sistema kabu submarine ( ka husi tasi okos ) ba fibra optika,nebe
konfiavel,hodi liga Timor Leste ba instalasaun ( ka fasilidades ) aterrajem,
liu husi kabu,iha rejiaun,nebe premiti ita nia pais hetan kapasidade no linhas
de transmisaun nebe kompetitivu hodi fo koneksaun ba iha sentru global
distribuisaun IP nian.
Ø
Prepara
no implementasaun planus sira nebe
persiza,hanesan planu nasional ba banda larga,planu nasional ba seguransa
sibernetika,planu kona ba governu elektroniku,planu infraestrutura ba ekonomia
digital nian,nomos planu ba migrasaun televizaun digital terrestre ( DTTB)
nian,atu bele sai matadalan ba diresaun jeral politika nian no bele orienta
intervensoens kona ba implementasaun no dezemvolvementu imfraestruturas
Ø
Atu
kria estrutura ida ba seguransa sibernitika no infraestrutura kritika.orgaun
ida ne’e sei funsiona hanesan agensia nasional atu supervisaun ba estratejia
kona ba seguransa sibernitika,operasoens no mos dezemvolvimentu
kapasidade,nune’e mos atu superviziona politika,projeitu no programa
dezemvolvimentu imfraestrutura kritika ne’e
Ø
Atu
promove kapasitasaun iha area siensia no enjenharia,nebe persiza atu implusiona
( ka dudu )kresimentu ekonomiku foun,governu sei haforsa rede peskiza no ensino
nasional (TLREN ) inklui aplika bandwith ka banda larga,ba kedas sistema kabu
submarine nian ba TLREN,hodi benefisia ka ajuda institusoens,peskiza nian ka
ensino superior nian,iha pais;
Ø
Reforsa
no kapasita Autoridade Nasional Komunikasoens ( ANC ),inklui hadia no moderniza
ninia kuadru normative,atu bele responde diak liu ba avansus teknolojikus no ba
mudansas iha merkadu,relasiona ho konverjensia ( ka tendensia atu ba
fatin/hanoin/ida deit),iha teknolojia;
Ø
Buka
dezemolve instalasaun ba internet exchange neutral ( “Carrier Neutral Internet
Exchange Point”) ba operadores sira atu bele garante transmisaun dadus nebe
lais no seguru ,entre fornesedores servisu
internet ( ISP)iha rai laran.
Ø
Asegura
kobertura ba telemovel nebe fiavel,segura no aseivel ba Timor oan hotu,inklui
iha area rurais;
Ø
Haforsa
kapasidade ekipa respostas ba incidents seguransa komputador nian ( TL-CSIRT
),hodi garante asesu seguru no aseivel ba internet,iha teritoriu nasional
tomak;
Ø
Promove
ligasaun iha internet ba sistema
nasional Edukasaun nian tomak no mos ba sistema nasional de Saude tomak,nudar sektores
nebe primaries;
Ø
Konstrui
servisu governu elektroniku,hodi atualiza redes iha governu.
4.
SERVISU POSTAL
Servisu postal nudar
servisu publiku,importante tebes ida, nebe permite haruka
korrespondensia,livrus,publikaoens no enkomendas selu-seluk ,iha teritoriu
nasional laran, ho presu nebe aseivel,hanesan mos haruka korspondensia no sasan
ba estranjeiru.
Iha area ida ne’e governu iha
hanoin atu :
Ø
Reforma
no dezemvolve correios de Timor Leste,ba servisus nebe efisiente liu,lais no
aseivel,ho hanoin atu kria polos Munisipais ho ligasaun ba servisus sentrais;
Ø
Intruduz
ka hahu tau sistema foun no modernus iha instalasoens CTL nian,nebe fo
kapasidade atu bele haruka no entrega enkomendas to’o iha nivel postu
administrativu,iha rai laran tomak.
Ø
Dezemvolve
planu dezemvolvimentu servisu postal nian,inklui loke to’o iha Munisipius Timor
laran tomak.
0 Comments:
Posting Komentar